C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Koolituse maksumus: 2200,00€

Õppekava nimetus: B2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Õppekavarühm: keeleõpe

Õpiväljundid:
– kirjutamine: koostab selgeid ja üksikasjalikke tekste erinevatel teemadel, sealhulgas kirjandeid, aruandeid, referaate ja ametlikke kirju,
– kuulamine: mõistab selgelt liigendatud juttu, pikemaid sõnavõtte ning erinevaid seisukohti enamikul tuttavatel ja abstraktsetel teemadel,
– lugemine: loeb ja mõistab pikki ning keerukaid tekste, sealhulgas ajaleheartikleid, ülevaateid, kirju, ilukirjanduslikke tekste ning autorite vaateid ja arvamusi,
– rääkimine: väljendab selgelt ja üksikasjalikult oma mõtteid, arvamusi ning seisukohti erinevatel ja keerukatel teemadel.

Sihtgrupp: täiskasvanud, kes soovivad õppida eesti keelt B2-tasemel ja valmistuda B2-taseme eksamiks. Sihtgruppi kuuluvad nii kohalikud elanikud kui ka uusimmigrandid, kes on saabunud Eestisse õppima või töötama.

Õppe alustamise tingimused
Vastuvõtu tingimused kontaktõppesse:
– vajalik on õppija motivatsioon ja soov õppida eesti keelt,- isikud, kelle eesti keele oskus vastab vähemalt B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist,
– B1-taseme keeleoskus on tõendatud eelneva koolituse tunnistuse, tasemeeksami tunnistuse või eeltesti tulemuste alusel,
– õppija eesti keele oskuse taset hinnatakse enne kursuse algust kirjaliku eeltesti abil. Eeltest hõlmab kõigi keeleoskuse osaoskuste hindamist. Lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust hinnatakse kirjaliku testi abil, rääkimisoskust hinnatakse lühivestluse käigus. Eeltest koostatakse CEFR-i keeleoskustasemete kirjelduste ja Harno tasemeeksamite näidisülesannete alusel,
– kontaktõppe puhul toimub testimine paberkandjal.

Vastuvõtu tingimused veebikeskkonnas toimuvasse kontaktõppesse:
– vajalik on õppija motivatsioon ja soov õppida eesti keelt,
– isikud, kelle eesti keele oskus vastab vähemalt B1-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist,
– B1-taseme keeleoskus on tõendatud eelneva koolituse tunnistuse, tasemeeksami tunnistuse või eeltesti tulemuste alusel,
– õppija eesti keele oskuse taset hinnatakse enne kursuse algust eeltesti abil. Eeltest hõlmab kõigi keeleoskuse osaoskuste hindamist. Lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust hinnatakse elektroonilise testi abil, rääkimisoskust hinnatakse veebivestluse käigus. Eeltest koostatakse CEFR-i keeleoskustasemete kirjelduste ja Harno tasemeeksamite näidisülesannete alusel,
– veebipõhise õppe puhul toimub testimine elektrooniliselt,
– veebipõhises õppes osalemiseks peab õppijal olema arvuti või sülearvuti, stabiilne internetiühendus, mikrofon ja kaamera, nutitelefoni kasutamine põhiseadmena ei ole soovitatav,
– vajadusel pakub koolitusfirma õppijale tehnilist abi ning tuge vajaliku tarkvara kasutuselevõtul ja kasutamisel, eriti juhul, kui õppijal on vähene või puudub varasem kogemus veebipõhises õppes osalemisega.

Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 400 akadeemilist tundi, millest:
– kontaktõpe auditoorses õppekeskkonnas – 200 akadeemilist tundi,
– või kontaktõpe veebikeskkonnas reaalajas – 200 akadeemilist tundi,
– iseseisev töö – 200 akadeemilist tundi.
Õpe toimub vastavalt koolituse vormile kas täielikult auditoorses õppekeskkonnas või täielikult veebikeskkonnas reaalajas.

Õppe sisu:
Õppe sisu on kontakt- ja veebipõhises õppes ühesugune.

1. Endast ja teistest rääkimine. Enda põhjalik tutvustamine. Tugevad ja nõrgad küljed. Sõbrad. Päritolu ja sugulased. Peresuhted. Armastus, abielu, lapsed.

2. Info hariduse ja õpingute kohta. Üld- ja kutseharidusasutused. Kõrgharidus ja täiskasvanute haridus. Edasiõppimise võimalused Eestis. Täiendõpe. Avalduse koostamine. Haridust puudutavatel üldhuvitavatel või päevateemadel väitlemine.

3. Elukutse, amet ja töö. Töötus ja tööjõuturg. Töökoosoleku kirjeldamine (ülesehitus ja eesmärgid). Töökeskkonna probleemidest rääkimine. Elulookirjeldus. Tulevikuplaanid. Karjääri- ja õppimisvalikute põhjendamine. Töötaja õigused.

4. Lahtiolekuajad. Asukohad. Riiklikud teenused. Teenindusega seotud olukorrad. Vaated teenindusele ja oma hinnangu andmine. Kaebuse esitamine ja kaebusele reageerimine.

5. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Kodu ja kodukoha põhjalik kirjeldus. Majapidamine. Probleemne situatsioon elukohas (kaebused, ettepanekud ja lahendused). Elamistingimused.

6. Enesetunne ja tervis. Tervise ja enesetunde teemadel vestlemine ja väitlemine. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Arstiabi. Ravikulud. Kaebused. Tervislik eluviis.

7. Vaba aeg ja meelelahutus. Huvid. Harrastused ja meelelahutused. Oma eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Lemmikkoht puhkamiseks. Vestlus raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest. Sündmuste kirjeldus.

8. Sisseostud, hinnad. Eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate, toodete suhtes. Reklaam. Tarbimisharjumused. Võrdlus. Ettepanekud ja kaebused toodete, kaupade või teenuste kohta.

9. Söök ja jook. Toitumisharjumused. Toit peolaual. Oma seisukoht söögi ja joogi valikul. Menüüd. Nõuanded. Toiduretseptid. Lauakombed. Kaebused ja nende põhjendamine.

10. Inimeste suhted ühiskonnas. Kuulumine ühingusse (klubisse, rühmitusse). Kogukond. Suguvõsa. Oma vaadete esitamine ja kaitsmine. Huvi- ja erialased ühingud. Sündmused.

11. Poliitika, aktuaalsed sündmused. Erakondlikud ja üldised poliitilised vaated ja seisukohad. Uudised. Poliitiline vaidlus ja teemavahetus. Massimeedia uudised.

12. Majandus ja õigussuhted.  Turvalisus ja kuritegevus. Pöördumine õiguskaitseorganitesse. Kodanike ja residentide põhiõigused ja -kohustused. Majandusuudised. Õiguskaitseorganid.

13. Keskkond, kohad, loodus, ilm. Loodus- ja keskkonnakaitse eesmärgid ja meetmed. Eesti loodus. Loodusobjektid. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Keskkonnaprobleemid.

14. Kultuur ja keeled, keelte õppimine. Emakeel ja võõrkeel. Keelte õppimine. Eesti ja oma päritolumaa kultuuritavad. Erinevad rahvused. Kultuuriline mitmekesisus. Ühiskonnaliikmete kultuurierinevused. Kultuurinähtused.

15. Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Aktiivne puhkus, reisimine ja matkamine. Reisimisvõimalused ja reisieelistused. Pretensioonide esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelliteenuste kvaliteedi osutamise kohta.

16. Avalikud asutused. Ennast tutvustamine. Pöördumise põhjusest teatamine. Ametiisiku küsimustele vastamine. Info leidmine tolli, piirivalve,  politsei, turvateenistuste, päästeteenistuste (päästeamet ja kiirabi) kohta. Riigiasutused ja KOV.

Grammatika:

• nimisõnad: nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses, omadus- ja arvsõnaga ühildumine;
• tegusõnad: tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus;
• kõneviis. Rektsioon, ühend- ja väljendverbid;
• vormid (-mas, -mast, -mata, -maks), modaalverbid;
• Kesksõnad;
• -ki ja -gi rõhuliited;
• omadussõnad: omadussõna käänamine, omadussõna võrdlusastmed;
• arvsõnad: arvsõna käänamine, põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga;
• asesõnad: asesõnade käänamine;
• määrsõnad: määrsõnade liigid, määrsõna võrdlusastmed;
• kaassõnad: ees- ja tagasõnad;
• sõnamoodustus: liitsõnad, tuletised, tegija- ja teonimed;
• lausemoodustus: liht- ja liitlaused, lauselühendid, sidesõnade kasutamine;
• sõnajärg lauses;
• veaohtlikud sõnad ja nende käänamine.

Elektrooniliste õppematerjalide kasutamine (https://www.keeletee.ee), harjutatakse Harno B2-taseme eesti keele eksamiks valmistumiseks, ülesanded on võetud Harno koduleheküljelt.

Õppemeetodid:
Kontaktõpe: suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse – rääkimise, kuulamise, lugemise ja kirjutamise – arendamise kaudu. Selleks kasutatakse selliseid traditsioonilisi õppemeetodeid nagu kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutusi, suuliseid esitlusi ja vestluseid, tekstide lugemist, analüüsimist ja koostamist, lindistuste kuulamist ja mõistmist, loovülesannete lahendamist. Samuti rakendatakse ka aktiivõppemeetodeid; interaktiivne koolitusvorm – rollimängud, probleemi lahendamine, rühma- ja paaristööd.
Iseseisev töö: kodutööde tegemine; ilukirjanduse tekstide, reisiülevaadete, reisikirjade, ülevaateartiklite lugemine; poolametlikkude ja mitteametlikkude kirjade kirjutamine; sõnavara õppimine; grammatika- ja tõlkeharjutused; eestikeelsete raadio- ja telesaadete kuulamine; tehakse proovieksami ülesandeid, mis on võetud Harno koduleheküljelt.

Õppekeskkonna kirjeldus:
Õpe toimub kontaktõppena kas auditoorses õppekeskkonnas või veebikeskkonnas reaalajas. Koolitus viiakse läbi vastavalt tellija vajadustele kas täielikult auditoorselt või täielikult veebikeskkonnas. Kombineeritud õpet ei rakendata.
Veebikeskkonnas toimuv kontaktõpe on loodud selleks, et eri piirkondades üle Eesti elavatel inimestel oleks võimalik koolitusel osaleda sõltumata nende asukohast. See võimaldab õppijatele paindlikumat ligipääsu õppetööle, aitab kokku hoida aega ja transpordikulusid ning loob võrdsed võimalused osaleda koolitusel.

Õppekeskkond kontaktõppes:
Tunnid toimuvad õpperuumis, kus õppijate ja õpetaja jaoks on tagatud istekohad ja lauad, tahvel, arvuti kõlaritega, projektor. Õppematerjalide ettevalmistamiseks on olemas printer. Õpperuumis on erinevate veebipõhiste õppematerjalide kasutamiseks internetiühendus. Õppetööd toetab turvaline õpikeskkond. Töötingimused vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, ruumides on korralik valgustus ja ventilatsioon. Tellitud ettevõttele/asutusele koolitused toimuvad koolitusfirma ruumides.

Õppekeskkond veebiõppes:
Veebipõhine õpe toimub sobivas õpikeskkonnas (nt Zoom, MS Teams ja nii edasi), mis võimaldab reaalajas suhtlust, rühmatööd ning õppematerjalide jagamist.
Veebitundides osalemiseks vajab õppija arvutit või sülearvutit (nutitelefoni kasutamine ei ole soovitatav), stabiilset internetiühendust, töötavat mikrofoni, kõlareid ning kaamerat.
Õppetöö käigus tutvustab koolitaja vajalikke elektroonilisi õppematerjale ja vastab õppijate küsimustele, samal ajal kuvatakse ekraanil esitlus või on veebikeskkonnas nähtav ning kuuldav koolitaja reaalajas ettekanne.

Õppe korraldus veebikeskkonnas:
Veebiõppes rakendatakse mitmekesiseid õppemeetodeid kõigi keeleoskuste arendamiseks:

• Rääkimisoskuse arendamine: dialoogid, rollimängud, paaris- ja rühmatöö eraldi virtuaalruumides (breakout rooms), samuti sõnade häälduse ja sidusa kõne arendamine.
• Kuulamisoskuse arendamine: audiosalvestised, videod ja nende põhjal ülesannete lahendamine.
• Lugemisoskuse arendamine: erineva pikkuse ja keerukusega tekstide lugemine ning neile sisuküsimustele vastamine.
• Kirjutamisoskuse arendamine: kirjalike ülesannete täitmine (näiteks küsimustele vastamine või erineva pikkuse ja keerukusega tekstide kirjutamine), kasutades digitaalseid platvorme nagu Google Docs või erinevad õpikeskkonnad, samuti käsitsi paberile kirjutamine ja tehtud töö foto saatmine õpetajale. Uued õpitavad sõnad kirjutatakse samuti interaktiivsele tahvlile, et õppijad näeksid nende korrektset kirjapilti — sõnavara õppimine ei toimu ainult kuulmise põhjal.

Tagasiside veebiõppe tunni kohta:
Tundides analüüsitakse tehtud vigu sageli ühiselt. Õppija esitab oma teksti suuliselt, õpetaja annab tagasisidet ja parandab sagedasemaid vigu, samal ajal kui teised kuulajad jälgivad ja mõtlevad, kas sarnaseid eksimusi esineb ka nende töödes. Keelevigade parandamine toimub kuulmise järgi ning õpetaja kirjutab need ka üles (näiteks interaktiivsele tahvlile), et õppijad näeksid vigu visuaalselt. See aitab õppijal märgata tüüpilisi probleemkohti, õppida kaasõppijate vigadest ning arendada oskust oma kirjutatut kriitiliselt analüüsida.
Samuti rakendatakse kujundavat hindamist, mis keskendub nii tugevustele kui ka arendamist vajavatele valdkondadele. Kui ülesanne on kirjalik, tõstab õpetaja esile teksti tugevad küljed — näiteks huvitava idee, selge struktuuri või sobiva sõnavaliku — ning annab vajadusel konkreetseid soovitusi edasiseks arenguks. Selline lähenemine toetab motivatsiooni ning aitab mõista nii saavutusi kui ka valdkondi, mis vajavad täiendavat harjutamist.
Kirjutamisoskuse arendamiseks veebikeskkonnas saadab õpetaja õppijatele kirjalikke ülesandeid näiteks Vibеri, Telegrami ja teiste platvormide kaudu, et õppijad neid täidaksid. Seejärel saadavad õppijad tehtud tööd õpetajale fotona ning vajadusel annab õpetaja neile tagasisidet.

Õppematerjalide loend: õppija saab jaotusmaterjali koolituse teemadel. Koolituse käigus kasutatakse B2-keeletasemele vastavaid õppematerjale. Kõik õppijale jagatud õppematerjalid jäävad pärast õpingute lõppemist tema kasutusse.

 Põhiõppematerjalid:

• „Eesti keele õppekomplekt B1, B2“, autor Mare Kitsnik https://integratsioon.ee/eesti-keele-oppekomplekt-vene-oppekeelega-kutsekoolile. FIE Mare Kinstik 2012;
• „K nagu Kihnu“, autor Mall Pesti. Kiri-Mari Kirjastus 2019.

 Lisaõppematerjalid:

• „Tere Taas! Eesti keele õpik A2–B1 (B2)“, autor Merge Simmul, Inga Mangus. Kirjatark 2019;
• „L nagu lugemik“, autorid Helve Ahi, Mall Pesti. Kiri-Mari Kirjastus 2011;
• „Eesti keele vihik tasemele B2, C1“, autor Elina Peial. Roman Kasterpalu 2023;
• „Eesti ajalugu“, autorid Aivar Kriiska, Ain Mäesalu jt. Avita kirjastus 2017;
• „Eesti kunsti ajalugu“, autorid Anu Allas, Sirje Helme jt. Kultuurileht 2016;
• „Eesti kirjanduse ajalugu“, autor Cornelius Hasselblatt. Tartu Ülikooli kirjastus 2016;
• „Keelenõuanna soovitab 6“, autor Maire Raadik. 2017;
• „Eesti keel. Vestmik ja sõnastik“, autorid Tiina Tomingas, Jelena Sivenkova, Svetlana Jevstratova. Koolibri OÜ 2022;
• „Iseseisev keelekasutaja. B1-ja B2-taseme eesti keele oskus“, autorid A.-R. Hausenberg jt, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. harno.ee/sites/default/files/documents/2021-06/Iseseisev-keelekasutaja.pdf 2008;
• „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“, autorid Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. EKSA 2018;
• „Asjalik lugemine. Teabetekstide lugemise ülesandeid põhikooli viimases astmes“ autor Merle Ojamets. Koolibri 2016;
• „Valmistu eksamiks. Eesti keel teise keelena. Riigieksam ja B2-taseme eksam“, autor Helis Oidekivi. Maurus Kirjastus OÜ 2022;
• „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“, autor Raili Pool. Tartu Ülikooli 2006/2019;
• „20.sajandi kirjandus. Jan Kaus“, autor Jan Kaus. Maurus 2015;
• „Sõnajalaõis. Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õpik“, autor Mare Kitsnik. Koolibri 2019;
• „Õpilasele põhikooli eesti keele lõpueksamist 2020“. Argo 2019;
• „Ajatu puudutus“, autor Lauri Räpp Pilgrim 2023;
• „Tõde ja õigus“, „Mandariinid“ (filmid).

 Elektroonilised õppematerjalid:

• eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs;
• https://sonaveeb.ee/;
• https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html;
• http://web.meis.ee/testest/;
• https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid;
• https://www.integratsioon.ee/raamatukogu;
• https://www.laulud.ee/;
• http://www.kutsekeel.ee/;
• http://vikerraadio.err.ee;
• http://etv.err.ee.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: koolituse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene vastava taseme lõpueksam, mis hõlmab kirjutamise, kuulamise, lugemise ja rääkimise osaoskust vastavalt läbitud teemadele. Eksami ülesanded on koostatud koolituse vältel pakutud ülesannete põhjal. Hinnatakse õppija teadmisi ja oskusi integreeritult suuliste vastuste ja kirjalike testide alusel, arvestades õppija oskuste vastavust õppekavas taotletavatele õpiväljunditele.

Positiivseks soorituseks on vaja saavutada vähemalt 60% maksimumtulemusest.
90%–100% õigeid vastuseid – „5“;
75%–89% õigeid vastuseid – „4“;
60%–74% õigeid vastuseid – „3“.

Õppija saab tunnistuse koolituse läbimise kohta juhul, kui ta osales vähemalt 60% kontaktõppest ja on sooritanud koolitusfirmasisese lõpueksami positiivsele hindele. Tõend väljastatakse juhul, kui õpitulemusi ei saavutatud (koolitusfirmasisene lõpueksam ei ole sooritatud positiivsele hindele), ja/või õppija võttis osa vähem kui 60% kontaktõppest.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, hariduse- või töökogemuse kirjeldus: Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.