A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Koolituse maksumus: 2380,00€

Õppekava nimetus: A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Õppekavarühm: keeleõpe

Õpiväljundid:
– kirjutamine: koostab lihtsaid tekste või kirju isiklikel või tuttavatel teemadel,
– kuulamine: mõistab lihtsamaid lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste  valdkondadega (pere, sisseostud, kodukoht, töö),
– lugemine: saab aru lühikestest lihtsatest tekstidest ja leiab vajalikku infot lihtsatest igapäevatekstidest,
– rääkimine: kirjeldab lihtsate fraaside ja lausetega oma perekonda, teisi inimesi, haridust, tööd, kodu ja elamistingimusi.

Sihtgrupp: täiskasvanud, kes soovivad õppida eesti keelt A2-tasemel ja valmistuda A2-taseme eksamiks. Sihtgruppi kuuluvad nii kohalikud elanikud kui ka uusimmigrandid, kes on saabunud Eestisse õppima või töötama.

Õpingute alustamise tingimused
Vastuvõtu tingimused kontaktõppesse:
– vajalik on õppija motivatsioon ja soov õppida eesti keelt,
– õppija ei valda eesti keelt üldse või valdab seda väga vähesel määral (sel juhul suurendab õpetaja õppija iseseisva töö mahtu ja pöörab rohkem tähelepanu hääldusele),
– õppija eesti keele oskuse taset hinnatakse enne kursuse algust kirjaliku eeltesti abil. Eeltest hõlmab kõigi keeleoskuse osaoskuste hindamist. Lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust hinnatakse kirjaliku testi abil, rääkimisoskust hinnatakse lühivestluse käigus. Eeltest koostatakse CEFR-i keeleoskustasemete kirjelduste ja Harno tasemeeksamite näidisülesannete alusel,
– kontaktõppe puhul toimub testimine paberkandjal.

Vastuvõtu tingimused veebikeskkonnas toimuvasse kontaktõppesse:
– vajalik on õppija motivatsioon ja soov õppida eesti keelt,
– õppija ei valda eesti keelt üldse või valdab seda väga vähesel määral (sel juhul suurendab õpetaja õppija iseseisva töö mahtu ja pöörab rohkem tähelepanu hääldusele),
– õppija eesti keele oskuse taset hinnatakse enne kursuse algust eeltesti abil. Eeltest hõlmab kõigi keeleoskuse osaoskuste hindamist. Lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust hinnatakse elektroonilise testi abil, rääkimisoskust hinnatakse veebivestluse käigus. Eeltest koostatakse CEFR-i keeleoskustasemete kirjelduste ja Harno tasemeeksamite näidisülesannete alusel,
– veebipõhise õppe puhul toimub testimine elektrooniliselt,
– veebipõhises õppes osalemiseks peab õppijal olema arvuti või sülearvuti, stabiilne internetiühendus, mikrofon ja kaamera, nutitelefoni kasutamine põhiseadmena ei ole soovitatav,
– vajadusel pakub koolitusfirma õppijale tehnilist abi ning tuge vajaliku tarkvara kasutuselevõtul ja kasutamisel, eriti juhul, kui õppijal on vähene või puudub varasem kogemus veebipõhises õppes osalemisega.

Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 270 akadeemilist tundi, millest:
– kontaktõpe auditoorses õppekeskkonnas – 170 akadeemilist tundi,
– või kontaktõpe veebikeskkonnas reaalajas – 170 akadeemilist tundi,
– iseseisev töö – 100 akadeemilist tundi.
Õpe toimub vastavalt koolituse vormile kas täielikult auditoorses õppekeskkonnas või täielikult veebikeskkonnas reaalajas.

Õppe sisu:
Õppe sisu on kontakt- ja veebipõhises õppes ühesugune.

1. Nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja -aeg, vanus, rahvus, kodakondsus. Tutvustamine. Välimus ja iseloom. Mina ja minu pere (perekonnaseis, pereliikmed, sugulased, kodukoht, päritolu). Huvid.

2. Avalikud asutused. Enesetutvustamine. Pöördumise põhjused. Ametiisiku lihtsatele, konkreetseid fakte puudutavatele küsimustele vastamine. Info hankimine tolli, piirivalve, politsei, turvateenistuste, päästeteenistuste (päästeamet ja kiirabi) kohta.

3. Olmeteenused ja kaubandus. Põhiteenused. Soovide ja küsimuste esitamine. Lahtioleku aegade, teenuse hindade jms kohta info ja küsimused. Juhendid ja sildid. Keeleline viisakus teenindusasutustes. Lihtsamad toimingud postkontoris, juuksuris, kohvikus, pangas jm.

4. Tervis ja tervishoid. Lihtsamad toimingud tervishoiuasutustes. Arsti vastuvõtule registreerimine. Ravimite ostmine. Kiirabiga suhtlemine. Halvast enesetundest teatamine. Arsti vastuvõtuajad. Enda või oma lähedase tervislik seisund. Apteegist käsimüügiravimete ostmine.

5. Eluase ja kinnisvara. Kinnisvarakuulutused. Soovide esitamine. Eluaseme omanikule tekkinud probleemist teatamine.

6.  Igapäevased toitumisharjumused. Asukoht, lahtiolekuajad ja hinnad. Söögi ja joogi tellimine. Päevapakkumised. Retseptide ümberkujundamine. Laua reserveerimine. Menüü ja reklaam. Maksmise eelistused.

7. Transport ja reisimine. Ühistranspordi sõiduplaanist info leidmine. Reisibürood ja pakutavad teenused. Linnatransport. Sõidupiletite ostmine. Tee leidmine ja juhiste mõistmine. Reisikirjeldus.

8. Haridus ja koolielu. Lühike lugu oma kooliajast. Edasiõppimise kavatsused. Õpitulemused. Tunniplaanid. Õppetöö ja seotud küsimused.

9. Vaba aeg ja ajaviide. Hobid. Vaba aja veetmise eelistused. Liikumisharrastused, muusikaline maitse ja lugemisharjumused. Meelelahutusüritused. Kaaslaste üritustele kutsumine. Peokutsed. Veebisuhtlus ja infootsingud. Huvid ja meedia.

10. Töö ja töösuhted. Amet ja töökoht. Elukutse. Edasise tööga seotud kavatsused. Tööalane rutiin. Tööpakkumiskuulutused. Eluloolised andmed. Tööintervjuud. Kolleegidevaheline suhtlus.

11. Endast ja teistest rääkimine. Isikuandmete esitamine. Isikute välimuse ja iseloomu kirjeldamine. Oma perekonna, kodu ja töö kirjeldamine. Hariduslik taust, hobid ja huvid.

12. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Kodu lähiümbrus. Küsimused eluaseme kohta. Majapidamine ja kodu sisustus. Külaliste kutsumine. Igapäevased olmetingimused. Minu päev.

13. Sisseostud, hinnad. Poed, nende asukohad ja lahtiolekuajad. Kaupade koguse, mõõtude või suurusnumbri ja hinna kohta info hankimine. Minu ostud. Sooduspakkumised.

14. Inimeste suhted ühiskonnas. Lühikesed sõnumid ja teated. Inimeste välimus ja omadused. Inimestevahelised suhted. Isiklikud suhted huvirühmas.

15. Keskkond, kohad, loodus, ilm. Kodukoht. Asukohast küsimine ja sellest info edasi andmine. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateated. Maakaardilt vajaliku info leidmine. Loomad, linnud ja taimed.

16. Kultuur ja keeled, keelte õppimine. Kultuurisündmused. Aeg, piletihind ja esinejad. Keeleoskus ja praktiseerimisvõimalused.

17. Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Vaatamisväärsused. Toa broneerimine hotellis. Puhkusereisilt postkaarti kirjutamine.

 Grammatika:

• hääldamine ja õigekiri,
• ma- ja da- infinitiivi kasutamine,
• nimisõnad. Käänded. Ainsus. Mitmus. Ühildumine omadussõnaga,
• omadussõnad. Omadussõnade võrdlemine,
• arvsõnad. Põhi- ja järgarvsõnad,
• küsisõnad,
• isikulised asesõnad. Põhivormid,
• tegusõnad. Pööramine olevikus ja lihtminevikus,
• sidesõnad ja määrsõnad.

Elektrooniliste õppematerjalide kasutamine (https://www.keeletee.ee), harjutatakse Harno A2-taseme eesti keele eksami sooritamiseks, ülesanded on võetud Harno koduleheküljelt.

Õppemeetodid:
Kontaktõpe: suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse – rääkimise, kuulamise, lugemise ja kirjutamise – arendamise kaudu. Selleks kasutatakse selliseid traditsioonilisi õppemeetodeid, nagu kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutusi, suuliseid esitlusi ja vestluseid, tekstide lugemist, mõistmist ja koostamist, lindistuste kuulamist ja mõistmist, loovülesannete lahendamist. Samuti rakendatakse ka aktiivõppemeetodeid; interaktiivne koolitusvorm – rollimängud, rühma- ja paaristööd.

Iseseisev töö: kodutööde tegemine, tekstide lugemine ja kirjutamine, sõnavara õppimine, grammatika- ja tõlkeharjutused, piltide kirjeldamine, praktiseerimine elektroonilises õppematerjalis – www.keeleklikk.ee, tehakse proovieksami ülesandeid, mis on võetud Harno koduleheküljelt.

Õppekeskkonna kirjeldus:
Õpe toimub kontaktõppena kas auditoorses õppekeskkonnas või veebikeskkonnas reaalajas. Koolitus viiakse läbi vastavalt tellija vajadustele kas täielikult auditoorselt või täielikult veebikeskkonnas. Kombineeritud õpet ei rakendata.
Veebikeskkonnas toimuv kontaktõpe on loodud selleks, et eri piirkondades üle Eesti elavatel inimestel oleks võimalik koolitusel osaleda sõltumata nende asukohast. See võimaldab õppijatele paindlikumat ligipääsu õppetööle, aitab kokku hoida aega ja transpordikulusid ning loob võrdsed võimalused osaleda koolitusel.

 Õppekeskkond kontaktõppes:
Tunnid toimuvad õpperuumis, kus õppijatele ja õpetajale on tagatud istekohad ja lauad, tahvel, arvuti kõlaritega, projektor. Õppematerjalide ettevalmistamiseks on olemas printer. Õpperuumis on erinevate veebipõhiste õppematerjalide kasutamiseks  internetiühendus. Õppetööd toetab turvaline õpikeskkond. Töötingimused vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, ruumides on korralik valgustus ja ventilatsioon. Tellitud ettevõttele/asutusele koolitused toimuvad koolitusfirma ruumides.

Õppekeskkond veebiõppes:
Veebipõhine õpe toimub sobivas õpikeskkonnas (nt Zoom, MS Teams ja nii edasi), mis võimaldab reaalajas suhtlust, rühmatööd ning õppematerjalide jagamist.
Veebitundides osalemiseks vajab õppija arvutit või sülearvutit (nutitelefoni kasutamine ei ole soovitatav), stabiilset internetiühendust, töötavat mikrofoni, kõlareid ning kaamerat.
Õppetöö käigus tutvustab koolitaja vajalikke elektroonilised õppematerjale ja vastab õppijate küsimustele, samal ajal kuvatakse ekraanil esitlus või on veebikeskkonnas nähtav ning kuuldav koolitaja reaalajas ettekanne.

Õppe korraldus veebikeskkonnas:
Veebiõppes rakendatakse mitmekesiseid õppemeetodeid kõigi keeleoskuste arendamiseks:

• Rääkimisoskuse arendamine: dialoogid, rollimängud, paaris- ja rühmatöö eraldi virtuaalruumides (breakout rooms), samuti sõnade häälduse ja sidusa kõne arendamine.
• Kuulamisoskuse arendamine: audiosalvestised, videod ja nende põhjal ülesannete lahendamine.
• Lugemisoskuse arendamine: erineva pikkuse ja keerukusega tekstide lugemine ning neile sisuküsimustele vastamine.
• Kirjutamisoskuse arendamine: kirjalike ülesannete täitmine (näiteks küsimustele vastamine või erineva pikkuse ja keerukusega tekstide kirjutamine), kasutades digitaalseid platvorme nagu Google Docs või erinevad õpikeskkonnad, samuti käsitsi paberile kirjutamine ja tehtud töö foto saatmine õpetajale. Uued õpitavad sõnad kirjutatakse samuti interaktiivsele tahvlile, et õppijad näeksid nende korrektset kirjapilti — sõnavara õppimine ei toimu ainult kuulmise põhjal.

Tagasiside veebiõppe tunni kohta:
Tundides analüüsitakse tehtud vigu sageli ühiselt. Õppija esitab oma teksti suuliselt, õpetaja annab tagasisidet ja parandab sagedasemaid vigu, samal ajal kui teised kuulajad jälgivad ja mõtlevad, kas sarnaseid eksimusi esineb ka nende töödes. Keelevigade parandamine toimub kuulmise järgi ning õpetaja kirjutab need ka üles (näiteks interaktiivsele tahvlile), et õppijad näeksid vigu visuaalselt. See aitab õppijal märgata tüüpilisi probleemkohti, õppida kaasõppijate vigadest ning arendada oskust oma kirjutatut kriitiliselt analüüsida.
Samuti rakendatakse kujundavat hindamist, mis keskendub nii tugevustele kui ka arendamist vajavatele valdkondadele. Kui ülesanne on kirjalik, tõstab õpetaja esile teksti tugevad küljed — näiteks huvitava idee, selge struktuuri või sobiva sõnavaliku — ning annab vajadusel konkreetseid soovitusi edasiseks arenguks. Selline lähenemine toetab motivatsiooni ning aitab mõista nii saavutusi kui ka valdkondi, mis vajavad täiendavat harjutamist.
Kirjutamisoskuse arendamiseks veebikeskkonnas saadab õpetaja õppijatele kirjalikke ülesandeid näiteks Vibеri, Telegrami ja teiste platvormide kaudu, et õppijad neid täidaksid. Seejärel saadavad õppijad tehtud tööd õpetajale fotona ning vajadusel annab õpetaja neile tagasisidet.

Õppematerjalide loend: õppija saab jaotusmaterjale koolituse teemadel. Koolituse käigus kasutatakse A2-keeletasemele vastavaid õppematerjale. Kõik õppijale jagatud õppematerjalid jäävad pärast õpingute lõppemist tema kasutusse.  

Põhiõppematerjalid:
– „E nagu Eesti“, Mall Pesti, Helve Ahi. Kiri-Mari Kirjastus 2023;
– „Tere jälle! Eesti keele õpik A1 – A2 (B1)“, autorid Merge Simmul, Inga Mangus. Kirjatark 2019.

Lisaõppematerjalid:
– „Algaja õnn“, autorid Leelo Kingisepp, Marju Ilves. Iduleht OÜ 2021;
– „Naljaga pooleks“ 1 osa, 2 osa autorid Mare Kitsnik ja Leelo Kingisepp. Iduleht OÜ 2021;
– „Harjuta eesti keelt teise keelena A2-B1“, autor Helis Oidekivi. Maurus 2023;
– „Eesti keel. Vestmik ja sõnastik“ autorid Tiina Tomingas, Jelena Sivenkova, Svetlana Jevstratova. Koolibri OÜ 2022;
– „Algaja õnn. Mänge ja ülesandeid eesti keele kõnelemisoskuse arendamiseks A2-tasemele “, autorid Leelo Kingisepp, Marju Ilves. Iduleht 2016;
– „Minu eesti keel“, vene koolide eesti keele 8. klassi õppekomplekt, autorid Inga Mangus, Merge Simmul. Kirjatark 2018;
– „Algaja keelekasutaja A2-taseme eesti keele oskus“, autor Marju Ilves,  https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2017/12/Algaja-keelekasutaja.-A2-tase.pdf.

Elektroonilised õppematerjalid:
– eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs;
– eesti keele e-kursus algajatele vene keele baasil (0-A2): (www.keeleklikk.ee);
– https://sonaveeb.ee/;
– https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html;
– http://web.meis.ee/testest/;
– https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid;
– https://www.integratsioon.ee/raamatukogu/.

 Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: koolituse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene vastava taseme lõpueksam, mis hõlmab kirjutamise, kuulamise, lugemise ja rääkimise osaoskust vastavalt läbitud teemadele. Eksami ülesanded on koostatud koolituse vältel pakutud ülesannete põhjal. Hinnatakse õppija teadmisi ja oskusi integreeritult suuliste vastuste ja kirjalike testide alusel, arvestades õppija oskuste vastavust õppekavas taotletavatele õpiväljunditele.
Positiivseks soorituseks on vaja saavutada vähemalt 60% maksimumtulemusest.
90%–100% õigeid vastuseid – „5“;
75%–89% õigeid vastuseid – „4“;
60%–74% õigeid vastuseid – „3“.

Õppija saab tunnistuse koolituse läbimise kohta juhul, kui ta osales vähemalt 60% kontaktõppest ja on sooritanud koolitusfirmasisese lõpueksami positiivsele hindele. Tõend väljastatakse juhul, kui õpitulemusi ei saavutatud (koolitusfirmasisene lõpueksam ei ole sooritatud positiivsele hindele), ja/või õppija võttis osa vähem kui 60% kontaktõppest.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, hariduse- või töökogemuse kirjeldus: Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.