B1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Koolituse maksumus: 2160,00€

Õppekava nimetus: B1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Õppekavarühm: keeleõpe

Õpiväljundid:
– kirjutamine: kirjutab lihtsaid seotud tekste tuttavatel või isiklikku huvi pakkuvatel teemadel ning kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi,
– kuulamine: mõistab põhilist infot selges tavakõnes tuttavatel teemadel, mis on seotud töö, õppimise, vaba aja ja igapäevaeluga,
– lugemine: mõistab töö-, ühiskonna- ja igapäevaeluga seotud tekste ning leiab neist olulist infot,
– rääkimine: põhjendab oma arvamusi, seisukohti ja plaane ning kirjeldab kogemusi, sündmusi ja muljeid.

Sihtgrupp: täiskasvanud, kes soovivad õppida eesti keelt B1-tasemel ja valmistuda B1-taseme eksamiks. Sihtgruppi kuuluvad nii kohalikud elanikud kui ka uusimmigrandid, kes on saabunud Eestisse õppima või töötama.

Õpingute alustamise tingimused
Vastuvõtu tingimused kontaktõppesse:
– vajalik on õppija motivatsioon ja soov õppida eesti keelt,
– isikud, kelle eesti keele oskus vastab vähemalt A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist,
– A2-taseme keeleoskus on tõendatud eelneva koolituse tunnistuse, tasemeeksami tunnistuse või eeltesti tulemuste alusel,
– õppija eesti keele oskuse taset hinnatakse enne kursuse algust kirjaliku eeltesti abil. Eeltest hõlmab kõigi keeleoskuse osaoskuste hindamist. Lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust hinnatakse kirjaliku testi abil, rääkimisoskust hinnatakse lühivestluse käigus. Eeltest koostatakse CEFR-i keeleoskustasemete kirjelduste ja Harno tasemeeksamite näidisülesannete alusel,
– kontaktõppe puhul toimub testimine paberkandjal.

Vastuvõtu tingimused veebikeskkonnas toimuvasse kontaktõppesse:
– vajalik on õppija motivatsioon ja soov õppida eesti keelt,
– isikud, kelle eesti keele oskus vastab vähemalt A2-tasemele ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist,
– A2-taseme keeleoskus on tõendatud eelneva koolituse tunnistuse, tasemeeksami tunnistuse või eeltesti tulemuste alusel,
– õppija eesti keele oskuse taset hinnatakse enne kursuse algust eeltesti abil. Eeltest hõlmab kõigi keeleoskuse osaoskuste hindamist. Lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust hinnatakse elektroonilise testi abil, rääkimisoskust hinnatakse veebivestluse käigus. Eeltest koostatakse CEFR-i keeleoskustasemete kirjelduste ja Harno tasemeeksamite näidisülesannete alusel,
– veebipõhise õppe puhul toimub testimine elektrooniliselt,
– veebipõhises õppes osalemiseks peab õppijal olema arvuti või sülearvuti, stabiilne internetiühendus, mikrofon ja kaamera, nutitelefoni kasutamine põhiseadmena ei ole soovitatav,
– vajadusel pakub koolitusfirma õppijale tehnilist abi ning tuge vajaliku tarkvara kasutuselevõtul ja kasutamisel, eriti juhul, kui õppijal on vähene või puudub varasem kogemus veebipõhises õppes osalemisega.

Õppe kogumaht:
Õppe kogumaht on 290 akadeemilist tundi, millest:
– kontaktõpe auditoorses õppekeskkonnas – 180 akadeemilist tundi,
– või kontaktõpe veebikeskkonnas reaalajas – 180 akadeemilist tundi,
– iseseisev töö – 110 akadeemilist tundi.
Õpe toimub vastavalt koolituse vormile kas täielikult auditoorses õppekeskkonnas või täielikult veebikeskkonnas reaalajas.

Õppe sisu:
Õppe sisu on kontakt- ja veebipõhises õppes ühesugune.

1. Endast ja teistest rääkimine.  Eesti nimed. Isikuandmed. Mina ja minu pere (sh päritolu ja koosseis). Peretraditsioonid. Sugulased. Enda ja teiste haridusest, elukutsest, ametist ja huvidest rääkimine.

2. Koolitee. Vestlus õppe, koolitöö, arengu, suhtlusoskuse teemal. Õppimisvõimalused Eestis.

3. Elukutse, amet ja töö. Elukutsevalik ja sobivus. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutus. Tööintervjuu. CV. Tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine.

4. Teenindusasutused. Teenuse liigid. Info hankimine telefonitsi ja Interneti teel. Etikett teenindusasutustes. Maksmine. Hindade võrdlemine.

5. Igapäevaelu, kodu ja kodukoht. Igapäevaelu korraldamine. Päevaplaan ja igapäevategevused. Kodu ja majapidamine. Kodukoha ja selle ümbruse kirjeldamine. Mööbel ja kodumasinad. Küllakutse ja külaskäik.

6. Enesetunne ja tervis. Enesetunde kirjeldus. Kaebused. Arsti vastuvõtule registreerimine. Kiirabi kutsumine. Haiglas ja polikliinikus. Apteegis. Isiklik hügieen.

7. Vaba aeg ja meelelahutus. Vaba aja sisustamine (plaanid, viisid). Tervislikud harrastused. Kultuuri ja meelelahutuse harrastamine. Võimalused vaba aja sisustamiseks kodukohas. Oma vaba aja kirjeldamine.

8. Sisseostud, hinnad. Asukoht, lahtiolekuajad, teenused ja hinnad. Sisseostude tegemine ja ostukohad (poed, kaubanduskeskused). Võrdlus. Toiduained ja tarbekaubad. Ostude kirjeldus. Sooduspakkumised.

9. Söök ja jook. Info söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade, stiili, hinnaklassi, klientuuri jms kohta. Lauakombed. Laua broneerimine.

10. Inimeste suhted ühiskonnas. Sõbrad ja sõpruskond. Rühmituse või organisatsiooni eesmärkidest rääkimine. Meeldejäävate sündmuste kirjeldus.

11. Keskkond, kohad, loodus, ilm. Info piirkonna või asula kohta. Vaatamisväärsused. Looduse ja ilma kirjeldamine. Kaardid, skeemid, infovoldikud.

12. Keel ja kultuur. Info Eesti kultuuri või selle huvipakkuvate valdkondade kohta. Kultuurisündmused, esinejad. Rahvused. Keeleoskus ja selle praktiseerimise võimalused. Keelekursused.

13. Reisimine, transport, vaatamisväärsused. Ühistransport. Piletite ost. Reisi planeerimine. Tee küsimine ja tee juhatamine. Majutus, toa broneerimine. Kaardi lugemine. Reisi kirjeldamine.

Grammatika:

• ortograafia põhireeglid. Hääldus;
• sõnade järjekord lauses;
• nimisõna. Käänded ainsuses ja mitmuses;
• tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, enne- ja täisminevikus. Rektsioon;
• umbisikuline tegumood;
• muutumatud sõnad. Sidesõnad;
• arvsõnad. Põhi- ja järgarvsõnad (nende käänamine);
• asesõnad (nende põhivormid);
• küsisõnad;
• kirjavahemärkide kasutus.

Elektrooniliste õppematerjalide kasutamine (https://www.keeletee.ee), harjutatakse Harno B1-taseme eesti keele eksamiks valmistumiseks, ülesanded on võetud Harno koduleheküljelt.

Õppemeetodid:
Kontaktõpe: metoodika lähtub eelkõige kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest, mis vaatlevad keelt eelkõige suhtlemisvahendina. Kursus viiakse läbi rühmatunnis, kuid vajadusel saavad õppijad ka individuaaltunde. Kõnelemisoskuse arendamisel pööratakse tähelepanu nii rääkimis- kui vestlusoskusele, et valmistada koolitatavad ette nii B1-taseme eksamiks kui suhtlemiseks. Kursusel arendatakse kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust õpiku tekstidega töötamisel, tekstide koostamisel, lindistuste mõistmisel ja sisu edasiandmisel ning vahetul suulisel suhtlemisel. Keeletundides arendatakse kõiki nelja osaoskust.
Iseseisev töö: tundmatu teksti lugemine sõnaraamatuga (tõlkimine) ja kirjutamine, sõnavara õppimine, grammatika- ja tõlkeharjutused, piltide kirjeldamine, praktiseerimine elektroonilises õppematerjalis – https://www.keeletee.ee/, tehakse proovieksami ülesandeid, mis on võetud Harno koduleheküljelt.

Õppekeskkonna kirjeldus:
Õpe toimub kontaktõppena kas auditoorses õppekeskkonnas või veebikeskkonnas reaalajas. Koolitus viiakse läbi vastavalt tellija vajadustele kas täielikult auditoorselt või täielikult veebikeskkonnas. Kombineeritud õpet ei rakendata.
Veebikeskkonnas toimuv kontaktõpe on loodud selleks, et eri piirkondades üle Eesti elavatel inimestel oleks võimalik koolitusel osaleda sõltumata nende asukohast. See võimaldab õppijatele paindlikumat ligipääsu õppetööle, aitab kokku hoida aega ja transpordikulusid ning loob võrdsed võimalused osaleda koolitusel.

Õppekeskkond kontaktõppes:
Tunnid toimuvad õpperuumis, kus õppijate ja õpetaja jaoks on istekohad ja lauad, tahvel, arvuti kõlaritega, projektor. Õppematerjalide ettevalmistamiseks on olemas printer. Õpperuumis on olemas erinevate veebipõhiste õppematerjalide kasutamiseks internetiühendus. Õppetööd toetab turvaline õpikeskkond. Töötingimused vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, ruumides on korralik valgustus ja ventilatsioon. Tellitud ettevõttele/asutusele koolitused toimuvad koolitusfirma ruumides.

Õppekeskkond veebiõppes:
Veebipõhine õpe toimub sobivas õpikeskkonnas (nt Zoom, MS Teams ja nii edasi), mis võimaldab reaalajas suhtlust, rühmatööd ning õppematerjalide jagamist.
Veebitundides osalemiseks vajab õppija arvutit või sülearvutit (nutitelefoni kasutamine ei ole soovitatav), stabiilset internetiühendust, töötavat mikrofoni, kõlareid ning kaamerat.
Õppetöö käigus tutvustab koolitaja vajalikke elektroonilisiM õppematerjale ja vastab õppijate küsimustele, samal ajal kuvatakse ekraanil esitlus või on veebikeskkonnas nähtav ning kuuldav koolitaja reaalajas ettekanne.

Õppe korraldus veebikeskkonnas:
Veebiõppes rakendatakse mitmekesiseid õppemeetodeid kõigi keeleoskuste arendamiseks:

• Rääkimisoskuse arendamine: dialoogid, rollimängud, paaris- ja rühmatöö eraldi virtuaalruumides (breakout rooms), samuti sõnade häälduse ja sidusa kõne arendamine.
• Kuulamisoskuse arendamine: audiosalvestised, videod ja nende põhjal ülesannete lahendamine.
• Lugemisoskuse arendamine: erineva pikkuse ja keerukusega tekstide lugemine ning neile sisuküsimustele vastamine.
• Kirjutamisoskuse arendamine: kirjalike ülesannete täitmine (näiteks küsimustele vastamine või erineva pikkuse ja keerukusega tekstide kirjutamine), kasutades digitaalseid platvorme nagu Google Docs või erinevad õpikeskkonnad, samuti käsitsi paberile kirjutamine ja tehtud töö foto saatmine õpetajale. Uued õpitavad sõnad kirjutatakse samuti interaktiivsele tahvlile, et õppijad näeksid nende korrektset kirjapilti — sõnavara õppimine ei toimu ainult kuulmise põhjal.

Tagasiside veebiõppe tunni kohta:
Tundides analüüsitakse tehtud vigu sageli ühiselt. Õppija esitab oma teksti suuliselt, õpetaja annab tagasisidet ja parandab sagedasemaid vigu, samal ajal kui teised kuulajad jälgivad ja mõtlevad, kas sarnaseid eksimusi esineb ka nende töödes. Keelevigade parandamine toimub kuulmise järgi ning õpetaja kirjutab need ka üles (näiteks interaktiivsele tahvlile), et õppijad näeksid vigu visuaalselt. See aitab õppijal märgata tüüpilisi probleemkohti, õppida kaasõppijate vigadest ning arendada oskust oma kirjutatut kriitiliselt analüüsida.
Samuti rakendatakse kujundavat hindamist, mis keskendub nii tugevustele kui ka arendamist vajavatele valdkondadele. Kui ülesanne on kirjalik, tõstab õpetaja esile teksti tugevad küljed — näiteks huvitava idee, selge struktuuri või sobiva sõnavaliku — ning annab vajadusel konkreetseid soovitusi edasiseks arenguks. Selline lähenemine toetab motivatsiooni ning aitab mõista nii saavutusi kui ka valdkondi, mis vajavad täiendavat harjutamist.
Kirjutamisoskuse arendamiseks veebikeskkonnas saadab õpetaja õppijatele kirjalikke ülesandeid näiteks Vibеri, Telegrami ja teiste platvormide kaudu, et õppijad neid täidaksid. Seejärel saadavad õppijad tehtud tööd õpetajale fotona ning vajadusel annab õpetaja neile tagasisidet.

Õppematerjalide loend: õppija saab jaotusmaterjali koolituse teemadel. Koolituse käigus kasutatakse B1-keeletasemele vastavaid õppematerjale. Kõik õppijale jagatud õppematerjalid pärast õpingute lõppemist tema kasutusse.

Põhiõppematerjalid:
– „Tere Jälle! Eesti keele õpik A1-A2 (B1)“, autorid Merge Simmul, Inga Mangus. Kirjatark 2019;
– „Naljaga pooleks“ 1 osa, 2 osa autorid Mare Kitsnik ja Leelo Kingisepp. Iduleht OÜ 2021.

Lisaõppematerjalid:
– „E nagu Eesti“. Eesti keele õpik algajatele, autorid Mall Pesti, Helve Ahi. Kiri-Mari kirjastus 2023;
– „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“, autorid Merge Simmul, Inga Mangus Kirjatark 2019;
– „Harjuta eesti keelt teise keelena A2-B1“, autor Helis Oidekivi. Maurus 2023;
– „Eesti keele vihik tasemele B1“, autor Elina Peial. A&E Keeltekool MTÜ 2024;
– „Eesti keele harjutusi põhikoolile“, autor Ilme Mõttus. Atlex 2023;
– „Eesti keel. Vestmik ja sõnastik“ autorid Tiina Tomingas, Jelena Sivenkova, Svetlana Jevstratova. Koolibri OÜ 2022;
– „Eesti keele õpik täiskasvanutele“ autorid Sirje Rammo, Maarika Teral, Berute Klaas-Lang, Mari Allik. Avita kirjastus 2012;
– „Iseseisev keelekasutaja. B1-ja B2-taseme eesti keele oskus“, autorid A.-R. Hausenberg jt, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. harno.ee/sites/default/files/documents/2021-06/Iseseisev-keelekasutaja.pdf 2008;
– „Minu eesti keel“, vene koolide eesti keele 7. klassi õppekomplekt, autorid Inga Mangus, Merge Simmul. Kirjatark 2018;
– „Minu eesti keel“, vene koolide eesti keele 8. klassi õppekomplekt, autorid Inga Mangus, Merge Simmul. Kirjatark 2018;
– „Asjalik lugemine. Teabetekstide lugemise ülesandeid põhikooli viimases astmes“ autor Merle Ojamets. Koolibri 2016.

Elektroonilised õppematerjalid:

• eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs;
• eesti keele e-kursus vene keele baasil (B1) (https://www.keeletee.ee/);
• http://web.meis.ee/testest/;
• https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid;
• https://www.integratsioon.ee/raamatukogu;
• https://www.laulud.ee/;
• http://www.kutsekeel.ee/;
• https://sonaveeb.ee/;
• https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: koolituse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene vastava taseme lõpueksam, mis hõlmab kirjutamise, kuulamise, lugemise ja rääkimise osaoskust vastavalt läbitud teemadele. Eksami ülesanded on koostatud koolituse vältel pakutud ülesannete põhjal. Hinnatakse õppija teadmisi ja oskusi integreeritult suuliste vastuste ja kirjalike testide alusel, arvestades õppija oskuste vastavust õppekavas taotletavatele õpiväljunditele.
Positiivseks soorituseks on vaja saavutada vähemalt 60% maksimumtulemusest.
90%–100% õigeid vastuseid – „5“;
75%–89% õigeid vastuseid – „4“;
60%–74% õigeid vastuseid – „3“.

Õppija saab tunnistuse koolituse läbimise kohta juhul, kui ta osales vähemalt 60% kontaktõppest ja on sooritanud koolitusfirmasisese lõpueksami positiivsele hindele. Tõend väljastatakse juhul, kui õpitulemusi ei saavutatud (koolitusfirmasisene lõpueksam ei ole sooritatud positiivsele hindele), ja/või õppija võttis osa vähem kui 60% kontaktõppest.

Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, hariduse- või töökogemuse kirjeldus: Eesti keele kursusi viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega õpetajad.